Lumi

Täna sadas hommikul 6.10 - 7.30 või kauem jäävihma ja siis umbes 7.30 hakkas Viljandis lund sadama ja kodus hakkas ka kuskil 8 paiku sadama. Terve päev otsa sadas ja hetkel sajab ka. Pidin täna tegema ARK-i sõidueksami ja tegin väga hästi ära, üks suuna näitamaine jäi tagurpidi ümbernurga harjutusel ära ja võib-olla mõni pisem viga. Eksamineerija kommentaar, et olen rool peos sündinud. Paras hull ilm oli tegemisesk, aga see-eest sai vaikselt tiksuda.

Pole ammu midagi kirjutanud.

Pole ammu kirjutanud, sest unustasin vahepeal ära, et mul blogi on ja seda ka, et tuli kool peale. Lisan ka mõned augustisse lisamata jäänud kala saagid.

Esimene mõõdus haug

Sain Nuutre-Kõpu järvest, umbes 18:20, kaalus 1,1 kg, pikkust ninast (suu suletud) keskmiste sabakiirte alguseni  l-49 cm ja ninast saba lõpuni L-57 cm. Püütud spinniga, rull Shimano Catana 4000 FC, landiks sini-valge-punane silikoon/kummikala.

Kala saak

Kaks viidikat ja mõned särjed.

Kala saak

Sain Suure-Jaani järvest maisi ja kärbsetõuguga mõned latikad ja ühe särje.

Täna hommikune saak

Sai mindud täna hommiku 8:00 Suure-Jaani järve äärde püüdma Lehola-Lembitu mängude raames, esindasin Sürgavere küla. Tulin naiste arvestuses esimeseks, sain 9 kala (8 latikat ja 1 särg). Kaks suurimat latikat kaalusid 400 g, kogu saak oli 1,882 kg.

31. juuli saak

Püütud jõest, turb kaalus 300 g ja suur särg 200 g.

23. juuli saak

Äike

Täna müristas esimest korda  18:58. 13. juuli müristas esimest korda 19:08 ja siis oli vahe ning alustas uuesti 0:53.

Tänane saaks

Sain 11 särge, 3 viidikat, 1 suure turba ja 2 tundmatut kala. Turba sain kärbsetõuk + konservmais. Suurem osa särgi sain sama söödaga. Turb kaalus 700 g mis näitab seda, et ta peaks olema 10 aastat vana ja pikk oli ta 37 cm ninast sabauime lõpuni. Suurim särg kaalus 200 g. Kalad kõik saadud lihtkäsiõngega ehk ritv, tamiil, ujuk (kork), raskused ja konks.

13. juuli saak

Võtt oli kehv ja äike möllas, aga spinnaga sain ühe ahvena ja ema maisiga kaks särge. Puhastades tuli ahvena kõhust välja vähi sõrg. Ahven kaalus 150 g.

Selle landiga sain.

Spinning

Eile sai kõvasti mööda Tartut ringi kõnnitud ja sõidetud ning otsitud spinningu rulli, aga valik langes Salmo poele. Ridvaks Taifun Pole 60 2,10 m, test 15-60 g ja rulliks Shimano Catana 4000 FC. Sai juurde võetud üks lant, kodus varemalt tasuta saadud 2 lanti, kolm trossi, tamiil (Salmo oma), tava õng 5 m, peibutussööt universaalne.
Nüüd on mul esimene kord ennast tuttavaks teha haugi püügiga. Loodan, et läheb hästi.
Täna sai rullile ka tamiil(monofiil) peale pandud ja proovisin ka heitmist. Läks küllaltki hästi, kuigi esimene vise 32 grammise tinaga lõppes umbes 30 m kaugusel ja pea 8 meetri kõrgusel elupuusse. Õnneks tuli ta aga sealt ilusti ära. Isal lõppes üks proovi vise ka umbes 30 kaugusel kõrvalhoone katusele. Ta pole enam ammu kalal käinud ega spinninguga püüdnud.

Laupäeval uuesti Tartu, aga siis põhitegevus suunatud laadale, aga käin Salmost läbi, et hankida endale veel mõni lant.

Kalal käik

Saak selline. Söödaks vihmauss, konservmais ja sepik.

Kalal käik

Saak selline. Võtt väga kesine, sain ainult ahvenaid, särjed olid väga pisikesed.

26. juuni kalal käik

Saak selline. Söödaks vihmauss, sepiku kuul ja konservmais.

Kalal käik.

Saak selline. Käisin seekord üksinda, söödaks uss, sepik ja kärbsetõuk.

Töölaager

9-20 juuni osalesin ma töömalevas "Noorelt noortele". Korraldus on nii, et 8.45 pidi noorteka juures kohal olema ja 13.00 oli üldiselt söömine ja peale seda oli koju minek. 18 juuni oli väljasõit Valgeranna seiklusparki, aga mul jäi minemata kuna oli kehva olla. Tööd mis tegime oli puude ladumine Olustveres, Kondase pargis mänguväljaku rohimine ja rannavolle platsi rohimine, tammede rohimine, noorteka platsil rohu seest kivide korjamine. Ilmad oli head ja huvitavad ehk pea iga päev sadas vihma, 17 juuni tuli algul vihma, siis rahet ja üks meie rühmast ütles, et võiks ka lund tulla ja hiljem tuligi.
Iga malevlane sai preemiakaardi ehk tasuta pääsme ansambel Dagö ja Lauri Saatpalu kontserdile.

Kalal käik

Selline saak. Söödaks uss ja sepiku kuul.

15. juuni kalapüük

Saak selline. Viidikas jõest, särjed järvest. Söödaks vihmauss, kärbsetõuk ja mais.

Kahepaiksete seire Otepää kandis

Sai koos Viljandi Gümnaasiumi bioloogia õpetajaga mindud kahepaiksete seiret tegema Otepää ümbrusesse. Minek oli hommikul küllaltki vara 8:00 aeg sai Viljandist sõitma hakatud, kuna pidin bussiga minema Viljandi ärkasin mina 5:45. Läbi käisime pea 20 tiiki, mõnes tiigis oli vaevalt põlvini vesi ja mõni tiik oli üle pea sügav. Ühest tiigist püüdis õpetaja kahvaga kinni kaks mudakonna kullest, kes on väga haruldased. Paljudest tiikidest saime ka tähnikvesilike vastseid ja mõne täiskasvanud looma. Lootus hakkas juba kaduma, aga leidsime korraga kahest kõrvuti olevast tiigist harivesilike vastseid, aga täiskasvanuid ei saanud. Pea kõikidest tiikidest saime roheliste konnade kulleseid ja pea kõikides tiikides oli rohelisi konni. Ühes tiigis oli kilode viisi kärnkonna kulleseid, üksikutest tiikidest saime pruunide konnade (rohu- ja rabakonn) kulleseid.
Kõige huvitavam oli selle reisi juures kahvaga kahepaiksete vastsete püüdmine. Kätte saime ka muidki tegelasi - kiili vastseid, ujurite vastseid, kellegi tõuke, kes hammustavad valusalt, selgsõudureid, liuskureid, vesikakandeid ja palju kaane, ringi lendas ka hulga kiile, rabakiilid olid hästi uudishimulikud, üks istus mulle otsa. Ja maast leidsin parasiitide poolt tühjaks söödud kiili. Kõige kurvem oli see, et paljud tiigid hakkavad kinni kasvama, paljudes tiikides kasvas sammal või vetikad. Ja see ka, et unustasin kaamera maha.

Äike

Enne lõunat müristas ja siis müristas midagi viie aeg ja nüüd taas müristab, müristas 22:19.

Eilne kalal käik ja tänane äike

Eile sai küllaltki varakult kalale mindud koos emagama, lausa enne 14:00. Kõige pealt oli Navesti jõe ääres, siis läksime Tääksi järve äärde ja siis Kerita järve (Udujärve) äärde. Navestist saime ühe suure särje ja mitu viidikat, 6 sai kaasa võetud ja üle viie tagasi lastud. Tääksist saime kaheksa särge ja ühe ahvena ja ühe tundmatu hõbedase särje moodi kala ja Udujärvest saime ühe suurema särje. Kala saime seepäev üle 20, kaasa sai toodud 16 kala. Kalalt tulime ära 21:00 paiku.

17:30 hakkas siin müristama.

Vahva tegelane

28. mail sai nähtud sellist vahvat tegelast. Uurisin Eesti Looduse Facebooki lehelt kes see on ja sain vastuseks: See on rohukedriku Philudoria potatoria röövik. Liik ise on väga tavaline hämarikuliblikas.

Reedene kalal käik ja eksamiks õppimise aeg.

Postitus on jah hiline, aga hetkel on eksamiks õppimise periood. Tuleb komplekseksam keemia, bioloogia, füüsika ja geograafia, kaks teooria küsimust ja üks praktiline küsimus, iga küsimus eraldi ainest. Eksam on kolmapäeval 4. juuni.

Reedel, peale kooli, peale 18:00 sai mindud koos emaga kalale, algul Nuutre-Kõpu järve äärde, aga seal oli täielik vaikus ja siis läksime Tääksi järve äärde, kus saime nii mõnedki ilusad särjed. Kippus vahepeal sadama, uduvihma poolne vihm tuli vahepeal. Võtt oli üldiselt kehvapoolne, aga mingi moment hakkas võtma. Kasutasin ka peiutussööta. Tegin sepiku kuuli, siis segasin kuuli juurde peibutussööta ja see läks eriti hästi peale. Püüdsime umbes 23:00-ni, oleks kauemgi olnud, aga läks nii pimedaks, et ei näinud enam korki.
Tagasi sai lastud 7 kala, kaasa toodud 9 ja mõni sai ka püüdsime käigus tagasi lastud. Jälle tavapärane ~20 kala.

Eilne äike ja kalal käik

Sai mindud peale 17.00 Tääksi järve äärde ja kala püüdma hakatud, midagi kuue paiku müristas. Ema sai konksu otsa suure kala, tavalise latika mõõtu, aga tamiil katkes ja kala kukkus vette tagasi koos korgi, raskuste ja konksuga. Korgist on väga kahju, sest oli väga hea kork. Kala sai kenasti, 11 kala tõin ära ja viis-kuus sai vette tagasi lastud. Järgmine kord kui kala saan, katsetaksin ka kala kuivatamist.

Suure-Jaanis oli olnud müristamist kuulda 18.00 paiku ja ühe korra. Kalalt emaga tulime, peale 22.00 kindlasti, siis nägime kuidas Pärnu pool ilusaid välke lööb. Sai deegudele väljast söök ära korjatud ja mindud lagedale künkale välke vaatama ja filmima. Esimene müristamine oli kuulda 22.43 ja viimane kesköö paiku. Videole sain kaks välku, vaja videosid veidi töödelda, siis saab vast üles ka panna.

Öine äike, hommikune kalal käik ja õhtune äike.

Müristamisi oli kuulda juba 23:37 ajal, aga tõeline äike jõudis veidi enne üht ja kestis ei tea mis ajani, sest sai 1:35 magama mindud. Taevas oli pidevalt valge ja kui oli juba üle minemas siis lahmisid võimsad pilv-pilv välgud.

Hommikul sai bioloogia tunni ajal bioloogia ülesandena kala püütud ja sain ühe ilusa suure särje ja kaks väiksemat.

 

 Ja nüüd õhtul hakkas umbes 17:38 müristama ja mürises kaua enne kui äike peakohale jõudis. Peakohale jõudis äike umbes 18:00-18:30 ajal ja see aeg oli võimas tuul, vihm tuiskas ehk liikus külg suunas mitte otse ülevalt alla, tuli ka veidi rahet. 20:00 ajaks oli kuulda veel üksikuid kaugeid kõminad.

Äike

Taas müristas 23.37 paiku. Pärnu pool näha võimas välgu kuma. Läti poolt tulemas võimas joonpagi.

Äike

18.22 tegi esimese müristamise ja selgest taevast tuli vihm alla.

Kalal käik

Ilm oli ilus ~20 kraadi, veidi tuult ja veidi pilvi. Kalal sai käidud Navesti jõe ääres, Tääksi järve ääres ja ka Nuutre-Kõpu järve ääres. Navestist saime kaks särge, Tääksist neli ahvenat ja Nuutre-Kõpu järvest ühe ahvena ja kolm särge, kokku 10 kala tõin koju, välja sai püütud umbes ~20 kala. Koju jõudsime, siis ukse taga oli võõras kass, aga kutsusin ligi ja andsin ühe väikse ahvena talle. Võttis ahvena hammaste vahele ja pani jooksu.

Äike

Täna oli minu jaoks selle aasta esimene äike. 1. äike oli 13.30-14.30 ja 2. äike oli 15.00 või veidi enne kuni 15.30. Tulin just ema ja vennaga Viljandist, kui nägin väga ilusat pilv-maa välku, mis lõi Suure-Jaani ja Võhma vahel. Müristas teise äikse ajal ainult mõned korrad, aga sadas hulga vihma.
Nägin kahte villimardikat täna.

Villimardikad

Leidsin Suure-Jaanist Väike kalmistu ligidalt vähemalt viis villimardikat.
Lisan ka pilte ühest mardikast. Igavesti ägedad näevad välja, aga hirmus kohmakad on. Üks sai tuppa toodud, et tast pilti teha. Oli toas paar tundi, sest kaamera akud laadisid. Pakkusin talle lehtsalati lehte ja ta nosis seda päris hoolega.

Pildil emane villimardikas

Autor: Eleriin Vungi

Pikk paus ja külmad ilmad

On jäänud vahele pikk paus, sest on olnud palju õppimist ja samas pole midagi erilist kirjutada olnud ja muidugi olen hetkel haige ka.

Jäin neljapäeval haigeks ja sellest ajast saati on ka ilm olnud hästi külm ja vihmane. Öösiti on olnud miinuskraade ja päeval on üldiselt alla 5 kraadi sooja, hea kui on 10 kraadi ligi. On sadanud vihma, lörtsi ja lund. Oli plaanitud minna olnud nädalavahetusel kalale, aga jäi minemata, sest jäin haigeks. Kimbutab nohu, köha ja võimalik saada veel kõrvapõletik.

Viimaste nädalatega on loodus läinud roheliseks ja palju lilli õitsenud. Hetkel hakkab toomingas õitsema. Jään ootama sooje ilmu, mis peaksid varsti saabuma, et minna kalale ja nautida värsket õhku. Loodan, et saan kiirelt terveks.

Kaunist kevadet kallid lugejad.

Mõnus soe 18. aprill ja mõnus kalal käik.

Täna oli päev läbi mõnusalt soe ja väga päikesepaisteline. Linnud laulsid ja mõned putukad lendasid ringi.
Sai veidi peale 16.00 koos emaga mindud kalale Nuutre-Kõpu järve äärde. Sai peibutussööt sisse visatud, aga ei pidanudki eriti ootama kohe hakkas kala võtma. Sai suuremaid ja väiksemaid kalu. Umbes poole seitsme aeg sai mindud järve teise otsa ja sealt tõmbas ema välja 4 suurt särge ja mina ühe suuremapoolse roosärje. Suurim särg saadud just ema poolt. Kala sai üle 23, 8 sai tagasi lastud ja 15 kaasa toodud ja osad said kohe vette tagasi lastud, seetõttu ei tea täpset arvu.

 Päikesevalguseta

Päikesevalguses

Sibulad ja kaktused

Sibulad on vägevalt kasvanud.

 Välguga

Välguta

Ka kaks õitsevat kaktust on õitsema läinud.

 Päikesevalguseta

Päiksevalguses

Laupäevane kalalkäik

Ilm oli vihma nägu, aga ei hakkanud vihma sadama. Sooja oli 7-10 kraadi ja vahepeal näitas päikest.
Kõigepealt sai käidud Tääksi järve ääres, aga seal ei nokkinud mitte ükski kala. Siis sai tuldud Nuutre-Kõpu järve äärde. Peibutussööt sai sisse visatud ja kohe püüdma hakatud ja kalad hakkasid kohe võtma. Kala sai üle 20, osad said kohe tagasi järve lastus ja püügi lõpetades lasin 11 kala tagasi ja 9 suuremat võtsin kaasa.
Püütud sai kärbsetõuguga, sest sepik tiriti kohe otsast ära, sest põhiline osa oli alla 10 cm pikkused kalad.
Kalapüüki tuli vahepeal uudistama üks ilus oranzi-valgekirju pikakarvaline kass.