Mõnus soe 18. aprill ja mõnus kalal käik.

Täna oli päev läbi mõnusalt soe ja väga päikesepaisteline. Linnud laulsid ja mõned putukad lendasid ringi.
Sai veidi peale 16.00 koos emaga mindud kalale Nuutre-Kõpu järve äärde. Sai peibutussööt sisse visatud, aga ei pidanudki eriti ootama kohe hakkas kala võtma. Sai suuremaid ja väiksemaid kalu. Umbes poole seitsme aeg sai mindud järve teise otsa ja sealt tõmbas ema välja 4 suurt särge ja mina ühe suuremapoolse roosärje. Suurim särg saadud just ema poolt. Kala sai üle 23, 8 sai tagasi lastud ja 15 kaasa toodud ja osad said kohe vette tagasi lastud, seetõttu ei tea täpset arvu.

 Päikesevalguseta

Päikesevalguses

Sibulad ja kaktused

Sibulad on vägevalt kasvanud.

 Välguga

Välguta

Ka kaks õitsevat kaktust on õitsema läinud.

 Päikesevalguseta

Päiksevalguses

Laupäevane kalalkäik

Ilm oli vihma nägu, aga ei hakkanud vihma sadama. Sooja oli 7-10 kraadi ja vahepeal näitas päikest.
Kõigepealt sai käidud Tääksi järve ääres, aga seal ei nokkinud mitte ükski kala. Siis sai tuldud Nuutre-Kõpu järve äärde. Peibutussööt sai sisse visatud ja kohe püüdma hakatud ja kalad hakkasid kohe võtma. Kala sai üle 20, osad said kohe tagasi järve lastus ja püügi lõpetades lasin 11 kala tagasi ja 9 suuremat võtsin kaasa.
Püütud sai kärbsetõuguga, sest sepik tiriti kohe otsast ära, sest põhiline osa oli alla 10 cm pikkused kalad.
Kalapüüki tuli vahepeal uudistama üks ilus oranzi-valgekirju pikakarvaline kass.

Vabariiklik bioloogiaolümpiaad

Kokkuvõttes tulin 30 . – 31. kohale ja 24 jäi seljataha.
11. klasside arvestuses tulin 12. – 13. kohale ja 9 jäi seljataha.

Olen ise tulemustega rahul, arvestades seda, et koolis on bioloogia tunde väga vähe ja ei jõudnud selleks eraldi eriti õppida. Loodusklassil on bioloogiat samapalju kui teistel suundadel.

Roosa taevas

Täna oli 6.15-6.20 taevas väga tugevalt roosa. Linnud laulsid väga rõõmsalt ja hoogsalt olgugi, et oli ainult paar kraadi sooja.

Sibulapudel

Sibulad on juba veidi kasvanud.

Ja täna on imeilus ilm. Nägin ära 10 kraadise sooja. Linnud laulavad imeliselt, oli tore neid kuulata hommikul kooli minnes ja koolist tulles. Lähen vara bussile 6.30 hakkan bussipeatusesse minema, et 6.40 kohal olla.

Vabariiklik bioloogiaolümpiaad

Sai laupäev ja pühapäev ehk 5.-6. aprillil Tartus vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil käidud.

Hetkel veel ei tea mis koha sain, aga esimese kolme sisse ei tulnud. Tulemused tulevad siia üles http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad

Laupäeval sai suhteliselt vara ärgatud, 7.30, et jõuda 9.15 Viljandist Tartusse väljuvale bussile.
11.00 algas olümpiaadi avamimine, prof. Maia Kivisaar pidas loengut teemal "Keskkond ja geenid" ja siis algasid kella 12.00 aeg praktikumid, mis kestsid õhtuni 20.45 välja. Vahepeal oli tunnine lõuna kolme-nelja vahel ja praktikumide vahel olid umbes 15 min pikad vaheajad. Vahepaus kulus kahe hoone vahel liikumiseks.
Praktikumid mis olid:

Töö A (Loomafüsioloogia ja-anatoomia) – Mati Martin/Uku-Laur Tali/Ando Vaan/Mark Gimbutas, Vanemuise 46 – 305

Töö B (Molekulaarbioloogia) – Hanna Moor/Andres Ainelo/Ilja Gaidutšik, Riia23 - 113

Töö C (Taimefüsioloogia ja-anatoomia) – Evi Padu/MikkVälbe, Riia 23 - 208

Töö D (Loomaökoloogia) – Hendrik Meister, Vanemuise 46 - 301

Peale praktikume oli söömine veel ja ööbimiskohta sai jõutud peale 22.00

Pühapäeval sai ärgatu 7.30, sest 8.00 aeg oli hommikusöök ja 8.34 väljus linnaliini buss olümpiaadi kohta tagasi. Teooriavooru A osa algas 10.00 ja lõppes 12.00. Oli 15 minutiline vahepaus ja siis oli 12.15-13.45 teooriavooru B osa. Peale seda oli lõuna ja soovijad said külastada Tartu Mänguasjamuuseumit. 16.15 algas bioloogiaolümpiaadi lõpp ja parimate autasustamine ja zooloog Mati Martin pidas loengut putukatest.

Olümpiaad oli väga raske ja suurt pingutust nõudev, aga olen õnnelik, et sain huvitava ja kasuliku kogemuse.

Eleriin Vungi

Konnad liikumas

Nägin pühapäeva (06.04) õhtul, kui Tartust koju tulin, Vastemõisa teel konni teed ületamas. Sadas õrna vihma ja oli 4,5 kraadi sooja.

Lihtne viis toas kasvatada ruumi säästvalt sibulapealseid

Eeskujuks oli facebookis nähtud pilt, kus kasvatati sibulaid 5 l pudelis.

Kasutatud asjad:

2 1,5 l Saaremaa veepudelit

~10 cm lühem pudelist polüetüleentoru (must plastvoolik, siniste triipudega) nii jäme, mis mahub pudeli suuaugust sisse

Šabloon ‒ augu läbimõõt ~2,5 cm

Muld ‒ umbes 2/3 Biolani aiamaa musta mulda ja 1/3 kasvuturvast

Tippsibul

Hambaorgid

Marker

Nuga

Teip

Vesi

Väetis

Töö käik:

• Lõikasin ühe pudeli nii katki, et sain sellest lehtri.
• Plasttorusse (kasutasin 2 cm läbimõõduga) puurisin mõned ~3 mm augud ümberringi ja toru alumisse otsa panin punni ette, kasutasin korgist veinipudeli korki (kerge lõigata sobivasse mõõtu).
• Panin šablooni pudeli peale ja joonistasin 5 rida auke selle järgi.
• Panin lehtri pudeli peale ja teipisin kokku ning hakkasin mulda sisse ajama, täitmise ajal koputasin, et muld rohkem kokku vajuks ning panin pudeli täiesti täis.
• Surusin plasttoru nii sügavale pudelisse, et korgi saab peale keerata, torusse kallasin vett, et teha muld märjaks ning keerasin korgi peale
• Lasin vähemalt ööpäeva seista ja siis lõikasin augud pudelisse.
• Surusin pooliku hambaorgi sibula alumisse otsa ja torkasin pudelisse lõigatud auku.
• Sibulaid kastan nii, et valan vee torru. Sibulad kastetud keerasin korgi peale.
• Kui sibulad kenasti kasvavad, siis aeg-ajalt kasta väetiseveega.

Eelmisel aastal kippusid mõned aukudest välja kukkuma. Panin nad tagasi hambaorkidega ja see ei mõjutanud nende kasvu ja seetõttu panin see aasta kõik hambaorkidega.

Tervitus!

Tere!

Blogi alustasin seetõttu, et see oli eest keele ülesanne.
See on minu esimene postitus siin blogis.

Natuke minust - Olen hetkel 18 aastane neiu, käin Viljandi Gümnaasiumis, 11 klassis (II Lo) looduse suunas. Elan väikelinnas, Viljandist 25 km kaugusel. Viibin võimalikult palju looduses, käin võimalusel kalal, eriti suvel. Suvel loen veel palju raamatuid ja sõidan rattaga ning tegelen käsitööga (pärliloomad).

Postitused tulevadki minu tegemistest looduses ja loodusest minu elus. Räägin oma kalal käikudest ja muust looduses toimuvast. Ja mõningaid õpetusi lisan ka, näiteks õpetan kuidas lihtsalt kasvatada endale sibulapealseid.